Viimane päev koolis

Hommikul pidin ärkama hästi vara et kell 8:20 õpside toas kõnet pidada.
eelmisel õhtul alles kella 12 ajaks meisterdasin kõne ilusasti valmis ja :D
alati enne kõnesid ja värki tuleb mul närv nii sisse ja kõht valutab ja paha on olla. seekord oli kõik teistmoodi.

tulin esimest korda hommikul üksi kooli, nii vara oli ja hästi külm ka. inimesi ka polnud üldse. klassis oli ainult Yamajun (see nohik :D) ja Aki ja Maiko. ootasin siis klassis 10 mintsi, läksin õpside tuppa ja siis ootasin seal kuni nad oma sagimised lõpetavad. Bio õps ja inka õps ja üks õps kes vahest raamatukogus on, rääkisid juttu minuga, julgustasid ja tõstsid tuju. siis tuli dire ja kõik õpsid tõusid püsti, dire ütles et tere hommikust, alustame siis tänast päeva blablaa... nüüd anname maiale sõna. läksin siis kõikide ette ja pidasin seal kõnet umbes 2 minutit et kui tore oli olla siin koolis ja et Kaga sensei on ikka üle kõige jne :D selle koha peal muidugi naerdi. ja siis tänasin ikka sada korda nagu kombeks.. lõpuks kõik plaksutasid ja võisin klassi minna.
klassi olid juba kõik jõudnud ja õps tuli ka mõne aja pärast. siis esimeseks asjaks oli O-souji (suurpuhastus). jaapanlased teevad seda alati enne jõule või vähemalt enne uut aastat. et uude aastasse ikka puhtana minna. seekord tegin nii korralikult, kõik muidugi meenutasid igal sammul et Maia see on su viimane koristus niiet tee hoolega :D:D õpetaja ka kiitis ja ergutas takka. põhimõtteliselt tegingi mina kõik ära ja ülejäänud vaatasid pealt ja plaksutasid :D
siis võtsime kehka tossud ja saali. pidin ukse juures ootama. Chisato minu klassist pidi ka seal olema sest ta on nagu.. tutvustaja või... sissejuhataja.. no ja siis kuulasime dire kõnet ja laulsime kooli laulu.

mul oli nii kurb olla, kurgus oli klomp, koguaeg mõtlesin et see ongi mu viimane aktus ja kuidas ma alguses siia tulin ja mis ma siis mõtlesin ja viimast korda olen kogu kooliga siin saalis ja.. siis tuligi minu kord, läksin lavale. minu klassi omad karjusid üle saali MAIAAAAAAA. lehvitasin neile. võtsin kõne lahti ja hakkasin lugema. kirjutasin et kui eestis sain teada et Agui kooli tulen, siis otsisin netist kooli kodulehekülge, selleks läks aega 4 tundi sest ma ei leidnud seda lehte üldse ülesse. Siis kui esimest korda kooli tulin siis pesapallimeeskond tervitas nii kõvasti et ehmusin ära. siis kirjutasin veel klubist ja tänasin õpse ja rampsitädi, ja muidgi oma klassi. mul oli hääl selline et kohe-kohe hakkan nutma. ja kui lõpupoole hakkasin jõudma siis oli nii raske ennast vaos hoida. paar viimast rida jätsin vahele ja ütlesin kiiresti 'arigatou gozaimashita' ehk 'tänan väga' , kummardasin ja sellel ajal jooksis pisar üle mu põse ja läksin hästi kiiresti lavalt minema, trepist alla ja vajusin seina äärde. pisarad jooksid mööda nägu alla. chisato oli kõrval ja küsis koguaeg 'daijoubu? daijoubu?' 'kõik korras?'

siis kui aktus oli läbi, tuli veel viimane koolivormi check. jooksime oma klassi juurde, selleks ajaks oli nägu juba normaalne aga kui jõudsin oma kohale siis hakkasin jälle nutma sest pool klassi olid pisarates ja neid nägusid nähes tulid mul automaatselt pisarad jälle välja. kõik kallistasid ja paitasid pead ja nii.... kodune tunne oli kuidagi. õps tuli ja ütles et okei maia viimane riiete check, tõuse palun püsti. mõõtis mu seelikut, see oli liiga lühike nagu alati ja siis sikutas seda alla, ütles veel et oi kui tore et siin koolis olid jne. teised õpsid tulid juurde ja lohutasid.
klassi tagasi jõudnud, olin juba normaalse näoga. õps andis mulle dire poolt kingituse üle. see oli Chunichi Dragonsi karvane loom (kohalik pespallimeeskond). ja siis pidin klassi ees veel neile kõnet pidama. sest kõik ei saa minu ärasaatmispeole tulla.
läksin siis klassi ette, naeratasin ja vaatasin neid nägusid korraks. sellel hetkel jõudis mul kohale et... ma olen viimast korda siin ees.. neile midagi ütlemas... mul läks nägu aina nutusemaks ja siis läbi nutu ja pisarate hakkasin seletama et ma poleks kunagi arvanud et satun sellisesse klassi, juba algusest peale sain kõikidega sõpradeks ja et ma ei unusta neid kunagi. kõik välja arvatud poisid hakkasid nutma ja siis ma ei saanud enam edasi rääkida, katsin näo ja läksin oma kohale tagasi. õps lõpetas päeva ja kui kõik läbi oli, tuldi uuesti mu juurde ja kallistasime. siis natukese aja pärast öeldi et teeme pilti, läksime kõik klassi ette ja tegime pilti, mina kõige keskel.
　
pärast läksin dire kabinetti et kingi eest tänada. rääkisime seal juttu tunnike. ta tuleb mind lennukile ära saatma võibolla.

täna on ju see... jõululaupäev eks..
Häid Jõule kõigile!!

Kuu aega veel

JLPT (Japanese Language Proficiency Test)

Uooooooooooooooooooooooooooooooo! Tehtud tehtud!
Okei, 5ndal detsembril oli viimane YFU orientatsioon. Pidime kaheleheküljelise kõne kirjutama (jaapani keeles ofkoors) ja siis perele miski kingi valmistama..

jajah, arvake kes esimesena kõne pidi ette lugema xD tegelikult see korea tsikk, kes oli esimene, luges kaks rida, oli veits närvis ja hästi kurb ka kindlasti et vahetusaasta põhimõtteliselt läbi ja siis.. hakkas nutma ja ütles et ma loen viimasena kui võib. no ja siis öeldi et tavai maia, sina oled esimene. tõusin püsti ja hakkasin lugema, närv oli sees veits ka, aga sain enamvähem hakkma. pärast öeldi muidugi kiidusõnu ka jaa,, aga esimesed saavadki kiita.. kuigi vot nii hea vist ei olnud tegelikult. no seda arvan mina :D kirjutasin et 9 kuud möödnud ja aeg läks jubekiiresti, kuidas keeleõpingud on edenenud ja kirjutasin kooli kohta, pärast tänasin kõiki, peret ja YFUt ja sõpru kes toeks olid jne.. tegelikult hullult pingutasin selle kõnega .. mingi 6 tundi kirjutasin ja sodisin maha ja uuesti mõtlesin mida kirjutada jne.. haha.. ja siis harjutasin õhtul ja koolis ja hommikul ja päev enne ja autos ja kui juba Nagoyasse jõudsime jne.. omg :D sellepärast oligi närv sees vist natuke jah.

peale seda pandi pered ja lapsed eraldi tubadesse, seal siis endised vahetusõpilased rääkisid meile et hakake juba asju kodumaale saatma ja visake need ära mida vaja pole.. ja et ilusti koristage oma tuba ära ka :D sellist värki. ainult 2 endist vahetusõpilast oli, tavaliselt oli palju rohkem. kuidagi teistmoodi oli. samas jõulupeole sellel laupäeval tulevad peaaegu kõik, niiet pole hullu midagi.
jõulupidu on siis viimane üritus kus me vahetusõpilastega ja endistega kokku saame. vääga kurb on lõpus ma arvan :(
aa... orientatsioonist siis edasi.. peale seda arutelu oli väike pidu.. sõime igast kooke särkevärke ja rääkisime juttu jne.. lõbus oli. lõunaks oli orientatsioon läbi ja isa sõidutas mind Meijo ülikooli juurde, näitas kust jaamast tulla jne (JLPT test oli Meijo ülikoolis)
Jõudsime koju, õppisin veits, meilisin sõpradega, käisime perega hiina restos, kodus jälle õppisin, samal ajal vaatsime iluuisutamist telkust (ma pole umbes suvest telekat vaadand sest aega pole old), peale vanni õppisin veel, kella üheni.

JLPT
hommikul kell 5 üles, õppisin natuke ja panin riide, emps viskas chitahanda jaama ära. rongis sain Hae-In (korea) ja Caro'ga (saksa) kokku. Nagoyas sõitsime metrooga ülikooli juurde. istusin ainsale vabale istmele, mingi tsiki kõrvale. mai pööranud alguses üldse tähelepanu, sest möirgasime ja naersime rongis, närv oli sees ja pidi ennast kuidagi maha rahustama :D aga see pliks kelle kõrval istusin, hakkas rääkima et kas lähed ka JLPT testi tegema. ütlesin jaa, lähen. siis ta küsis mu nime ja mis koolis käin, ütlesin et olen Maia ja Agui koolis. siis tegi suured silmad ja ütles, ma olen Rei :D
Rei on taiwani vahetusõpilane kes käib ühe tuttavaga ühes klassis. pidime kolmekesi välja minema millalgi aga aega ei olnud üldse, ja kellelgi graafik ka ei klappinud niiet ei olnud varem kokku saanud ega üksteist näinud ka. igastahes olin Reiga mingi septembrist alates meilinud. nii ilus inimene! täitsalõpp :D milline kokkusattumus.
siis kui jõudsime Meijo'sse, oli meil aega mingi umbes tund aega. leppisime kokku et söögivaheajal saame neljakesti esimesel korrusel kokku. mina ja karo tegime level 3, rei level 2 ja hae-in level 1.
JLPT koosneb kolmest osast. Esimene: kanji ja lauseehitus, 50 minutit. peale seda mõttetult pikk 50 minutiline vaheaeg. siis on kuulamine, 50 minutit. peale seda veel mõttetum 70 minutiline lõunapaus. viimane on lugemine, grammatika ja asesõnad, 70 minutit. see oli ikka uskumatu asi, JLPT.
alguses kui jõudsime klassi siis vaadati meid nagu imeloomi. isegi sellistes kohtades kuhu tuleb AINULT välismaalasi (sest jaapanlased ei soorita seda testi), tunnen ennast ikka täieliku tähelepanu all, see on hullem kui olla karja keskkoolipoiste juures kes vaatavad nagu oleksid... hoopis teiselt planeedilt. vot selline tunne oli klassi sisenedes. ma võin kohe öelda et mu kõrval oli vietnamist, teiselpool hiinast, ees brasiiliast, taga koreast tulnud.
siis oli veel 15 minutit testini aga kõik olid vait nagu suss ja ootasid pingeliselt et hakkaks pihta. klassis oli 80 inimest. nii,, siis pidid lauale panema oma test voucher'i (kus on sinu näopilt, mõned andmed, testi kohta info jne - selle olime enne saanud posti teel), pliiatsi ja kustuka. midagi muud ei tohtind olla. siis hakkas kõlarist mingi naisehääl käima, ta seletas reegleid ja korda. umbes et kui telefon heliseb või kell piiksub siis näidatakse sulle kollast kaarti. kui vaatad kellegi pealt maha või oled kahtlase olemisega, räägid testi ajal vms, siis saad automaatselt punase kaardi (nagu jalkas) ja oled mängust väljas. saad 0 punkti ja testi ei soorita.
siis oli nägude kontroll :D umbes et kas oled see inimene kes peab testi sooritama. äkki tõid hoopis venna kes keelt rohkem oskab vms.. ikka siuke süsteem oli seal jaa..
siis, 10 minutit enne testi saime lauale vastuste lehe ja küsimustiku. 5 minutit enne testi võis küsimustikule nime kirjutada. sis ootasime veel 5 minutit ja test hakkas pihta. 35 minutiline testi tegin 20 mintsiga ära ja ülejäänud aja passisin. kui läbi sai, läksime karoga klassist välja, arutasime mis kuidas läks ja nii..
minuarust see esimene test oli kerge.. paljusid asju olin just eelmisel päeval kordanud, need mis just testis olid, niiet kõik oli meeles... luckyyyyyyy.
kuulamine oli ka kerge. aga enne seda oli ikka nägude kontroll ja reeglite kordamine.. jõle pikk.. mul tuli uni juba igavusest.
siis kui saime juba küsimustikud ja vastuste lehed lauale, hakkas üks minu kõrval istuvast mehest eespool olev inimene (hiinast raudselt) küsimustikku lappama, vaatas mis seal tuleb jne... mul oli nagu WTF :O mida ta teeb. kindlast paljud inimesed nägid et ta seal seda raamatut lehitseb, aga ei öelnud midagi. isegi õpsid kõndisid MITU korda mööda aga ei pannud tähele.. mul oli nagu misasjaaaaa...... kuidas on võimalik seda mitte tähele panna. siis kui üks õps minu pool kõndis, tõstsin käe ja ta tuli mu juurde. ütlesin et too inimene seal vaatab küsimustikku. siis läks kohe selle hiinlase juurde ja ütles et pane raamat kinni. WTF. minuarust oli vähemalt kollast kaarti väärt tegu :D pärast testi see õps tuli mu juurde uuesti ja ütles aitäh.
kui lõunapaus hakkas, läksime alla ja otsisme vabu pinke. jõledalt oli rahvast.. mingi 450 kuni 500 välismaalast oli :/ rei ja hae-in tulid ka ja sõime koos lõunat. peale seda uuesti klassi, minu kõrval olev vietnamlane tegi suu lahti ja hakkas rääkima et kust pärit oled jne jne.. ma arvan et ta ka nägi esimest korda eurooplast. tal eesti asukoht oli 'ilmselgelt' teada. võib öelda et saime sõpradeks. :D pärast lehvitas ka mitu korda.
kui test oli läbi siis ootasime teisi ja kui nad tulid siis läksime koju ära. oeh oeh, päris väsinud olin ikka.

täna on neljapäev juba ja...
mul on küll kalendrisse märgitud et mis ma sellel ja sellel päeval ära tegin ja nii. muidu ei olegi meeles nagu eriti mis teinud olen... peab ikka üles kirjutama asju ja ikka eestlasi ka kursis hoidma :D

nonii siis, veel nädal ja 3 päeva kooli, siis talvevaheaeg ja kojusõit. lühike juuuuuuuuuu.... tahaks veel keelt veits õppida ja kanjisid rohkem osata ja kõike... veel veel.
aga ma tean et peab tagasi tulema.
klubis viimasel ajal päris karmid trennid. test week'i ajal ei olnud klubi ja ka kaks nädalat ei teind trenni peaaegu üldse.. :S
lihased valutavad.

ja siis 3 inimest meie klubist said aka-ten (punane punkt) ehk siis.. kukkusid testi läbi. vist olid kõigil matemaatikas akaten'id. no ja siis meie kallis kõigi poolt armastatud (või mitte) klubiõps härra Kaga otsustas et kui keegi tegi feili siis peavad kõik vastutama ja seega ühe nädala jooksul peame kõik jooksma 49 statkaringi. ehk siis iga päev 7 ringi.
OMG. eile oli küll selline tunne et sured ära... meil oli saka-dash (mäkkejooks??) poolteist tundi, pluss lihastreeningud ja venitused jne, ja peale seda veel 7 ringi.. ohjummel. mõned nutsid jooksmise ajal.
ja täna oli veits valus nii umbes igalt poolt. peale jooksu ei saanud venitusi ka teha sest lihased no ainult natuke üle koormatud ;S;S;S;S
see oli siis eile.

täna mängisin kehkas viimast korda softballi. esmaspäeval vahetub jälle.. seekord valin võrgu. aga seda saab ka vist ainult 3 korda mängida sest no kool lõpeb ära ja ma lähen tagasi eestisse.
softball oli nii et meie tiim võitis 16:10 :D jei. kahju et meil eestis väga ei mängita. hakkas nii meeldima...

täna ma ei läinud klubisse sest täna ei olnudki seda kuna õpsil oli mingi.. värk... ja siis fumika tuli mulle kooli vastu, tal load tehtud ja värki :D oskab sõita nii hästi juba. siin lubade tegemine väga väga kallis. kõik on kallis. käisime katsudoni söömas. pärast 31'st ka läbi ja võtsime mingid jõuluteemalised jäätise möksid :D njämm. kõrvitsajäätis päris hea.

klassis meil tuleb minu ärasaatmise pidu viiendal jaanuaril. nädal aega enne seda on klubis ärasaatmise pidu. nad lubasid kõik lennujaama tulla ka, kell pool 7 hommikul :S

fumikaga lähen 20ndal detsembril kusagile jõulukaunistusi vaatama :D illumination! mingi kuulus koht pidi olema kusagil Nagoya külje all. siis 19ndal Akanega nagoyasse shoppama, sellel laupäeval on YFU jõulupidu ja karo sünna, 13ndal futabaga välja, 23ndal tema juurde ööseks, jaanuari alguses veel teise akanega nagoyasse, siis ehk mingi austraalia vahetusõpilase Simoni ja taiwani Reiga välja, siis Kenjiga kinno võibolla, siis Honami juurde õhtusöögile (tal isa on kokk), siis Saya'ga apitasse, siis Wakana-senpai'ga kusagile sööma, siis 31 detsembril kellegi poole ööseks ja hommikul ronime mäe otsa ja vaatame uue aasta algust.

no ja siis iga päev teen keskeltläbi 5 ja pool tundi kumonit.

ainult eesti asjade tegemiseks ei jää kuidagi aega :S ma ei tea...