Viimane päev koolis

Hommikul pidin ärkama hästi vara et kell 8:20 õpside toas kõnet pidada.
eelmisel õhtul alles kella 12 ajaks meisterdasin kõne ilusasti valmis ja :D
alati enne kõnesid ja värki tuleb mul närv nii sisse ja kõht valutab ja paha on olla. seekord oli kõik teistmoodi.

tulin esimest korda hommikul üksi kooli, nii vara oli ja hästi külm ka. inimesi ka polnud üldse. klassis oli ainult Yamajun (see nohik :D) ja Aki ja Maiko. ootasin siis klassis 10 mintsi, läksin õpside tuppa ja siis ootasin seal kuni nad oma sagimised lõpetavad. Bio õps ja inka õps ja üks õps kes vahest raamatukogus on, rääkisid juttu minuga, julgustasid ja tõstsid tuju. siis tuli dire ja kõik õpsid tõusid püsti, dire ütles et tere hommikust, alustame siis tänast päeva blablaa... nüüd anname maiale sõna. läksin siis kõikide ette ja pidasin seal kõnet umbes 2 minutit et kui tore oli olla siin koolis ja et Kaga sensei on ikka üle kõige jne :D selle koha peal muidugi naerdi. ja siis tänasin ikka sada korda nagu kombeks.. lõpuks kõik plaksutasid ja võisin klassi minna.
klassi olid juba kõik jõudnud ja õps tuli ka mõne aja pärast. siis esimeseks asjaks oli O-souji (suurpuhastus). jaapanlased teevad seda alati enne jõule või vähemalt enne uut aastat. et uude aastasse ikka puhtana minna. seekord tegin nii korralikult, kõik muidugi meenutasid igal sammul et Maia see on su viimane koristus niiet tee hoolega :D:D õpetaja ka kiitis ja ergutas takka. põhimõtteliselt tegingi mina kõik ära ja ülejäänud vaatasid pealt ja plaksutasid :D
siis võtsime kehka tossud ja saali. pidin ukse juures ootama. Chisato minu klassist pidi ka seal olema sest ta on nagu.. tutvustaja või... sissejuhataja.. no ja siis kuulasime dire kõnet ja laulsime kooli laulu.

mul oli nii kurb olla, kurgus oli klomp, koguaeg mõtlesin et see ongi mu viimane aktus ja kuidas ma alguses siia tulin ja mis ma siis mõtlesin ja viimast korda olen kogu kooliga siin saalis ja.. siis tuligi minu kord, läksin lavale. minu klassi omad karjusid üle saali MAIAAAAAAA. lehvitasin neile. võtsin kõne lahti ja hakkasin lugema. kirjutasin et kui eestis sain teada et Agui kooli tulen, siis otsisin netist kooli kodulehekülge, selleks läks aega 4 tundi sest ma ei leidnud seda lehte üldse ülesse. Siis kui esimest korda kooli tulin siis pesapallimeeskond tervitas nii kõvasti et ehmusin ära. siis kirjutasin veel klubist ja tänasin õpse ja rampsitädi, ja muidgi oma klassi. mul oli hääl selline et kohe-kohe hakkan nutma. ja kui lõpupoole hakkasin jõudma siis oli nii raske ennast vaos hoida. paar viimast rida jätsin vahele ja ütlesin kiiresti 'arigatou gozaimashita' ehk 'tänan väga' , kummardasin ja sellel ajal jooksis pisar üle mu põse ja läksin hästi kiiresti lavalt minema, trepist alla ja vajusin seina äärde. pisarad jooksid mööda nägu alla. chisato oli kõrval ja küsis koguaeg 'daijoubu? daijoubu?' 'kõik korras?'

siis kui aktus oli läbi, tuli veel viimane koolivormi check. jooksime oma klassi juurde, selleks ajaks oli nägu juba normaalne aga kui jõudsin oma kohale siis hakkasin jälle nutma sest pool klassi olid pisarates ja neid nägusid nähes tulid mul automaatselt pisarad jälle välja. kõik kallistasid ja paitasid pead ja nii.... kodune tunne oli kuidagi. õps tuli ja ütles et okei maia viimane riiete check, tõuse palun püsti. mõõtis mu seelikut, see oli liiga lühike nagu alati ja siis sikutas seda alla, ütles veel et oi kui tore et siin koolis olid jne. teised õpsid tulid juurde ja lohutasid.
klassi tagasi jõudnud, olin juba normaalse näoga. õps andis mulle dire poolt kingituse üle. see oli Chunichi Dragonsi karvane loom (kohalik pespallimeeskond). ja siis pidin klassi ees veel neile kõnet pidama. sest kõik ei saa minu ärasaatmispeole tulla.
läksin siis klassi ette, naeratasin ja vaatasin neid nägusid korraks. sellel hetkel jõudis mul kohale et... ma olen viimast korda siin ees.. neile midagi ütlemas... mul läks nägu aina nutusemaks ja siis läbi nutu ja pisarate hakkasin seletama et ma poleks kunagi arvanud et satun sellisesse klassi, juba algusest peale sain kõikidega sõpradeks ja et ma ei unusta neid kunagi. kõik välja arvatud poisid hakkasid nutma ja siis ma ei saanud enam edasi rääkida, katsin näo ja läksin oma kohale tagasi. õps lõpetas päeva ja kui kõik läbi oli, tuldi uuesti mu juurde ja kallistasime. siis natukese aja pärast öeldi et teeme pilti, läksime kõik klassi ette ja tegime pilti, mina kõige keskel.
　
pärast läksin dire kabinetti et kingi eest tänada. rääkisime seal juttu tunnike. ta tuleb mind lennukile ära saatma võibolla.

täna on ju see... jõululaupäev eks..
Häid Jõule kõigile!!

Kuu aega veel

JLPT (Japanese Language Proficiency Test)

Uooooooooooooooooooooooooooooooo! Tehtud tehtud!
Okei, 5ndal detsembril oli viimane YFU orientatsioon. Pidime kaheleheküljelise kõne kirjutama (jaapani keeles ofkoors) ja siis perele miski kingi valmistama..

jajah, arvake kes esimesena kõne pidi ette lugema xD tegelikult see korea tsikk, kes oli esimene, luges kaks rida, oli veits närvis ja hästi kurb ka kindlasti et vahetusaasta põhimõtteliselt läbi ja siis.. hakkas nutma ja ütles et ma loen viimasena kui võib. no ja siis öeldi et tavai maia, sina oled esimene. tõusin püsti ja hakkasin lugema, närv oli sees veits ka, aga sain enamvähem hakkma. pärast öeldi muidugi kiidusõnu ka jaa,, aga esimesed saavadki kiita.. kuigi vot nii hea vist ei olnud tegelikult. no seda arvan mina :D kirjutasin et 9 kuud möödnud ja aeg läks jubekiiresti, kuidas keeleõpingud on edenenud ja kirjutasin kooli kohta, pärast tänasin kõiki, peret ja YFUt ja sõpru kes toeks olid jne.. tegelikult hullult pingutasin selle kõnega .. mingi 6 tundi kirjutasin ja sodisin maha ja uuesti mõtlesin mida kirjutada jne.. haha.. ja siis harjutasin õhtul ja koolis ja hommikul ja päev enne ja autos ja kui juba Nagoyasse jõudsime jne.. omg :D sellepärast oligi närv sees vist natuke jah.

peale seda pandi pered ja lapsed eraldi tubadesse, seal siis endised vahetusõpilased rääkisid meile et hakake juba asju kodumaale saatma ja visake need ära mida vaja pole.. ja et ilusti koristage oma tuba ära ka :D sellist värki. ainult 2 endist vahetusõpilast oli, tavaliselt oli palju rohkem. kuidagi teistmoodi oli. samas jõulupeole sellel laupäeval tulevad peaaegu kõik, niiet pole hullu midagi.
jõulupidu on siis viimane üritus kus me vahetusõpilastega ja endistega kokku saame. vääga kurb on lõpus ma arvan :(
aa... orientatsioonist siis edasi.. peale seda arutelu oli väike pidu.. sõime igast kooke särkevärke ja rääkisime juttu jne.. lõbus oli. lõunaks oli orientatsioon läbi ja isa sõidutas mind Meijo ülikooli juurde, näitas kust jaamast tulla jne (JLPT test oli Meijo ülikoolis)
Jõudsime koju, õppisin veits, meilisin sõpradega, käisime perega hiina restos, kodus jälle õppisin, samal ajal vaatsime iluuisutamist telkust (ma pole umbes suvest telekat vaadand sest aega pole old), peale vanni õppisin veel, kella üheni.

JLPT
hommikul kell 5 üles, õppisin natuke ja panin riide, emps viskas chitahanda jaama ära. rongis sain Hae-In (korea) ja Caro'ga (saksa) kokku. Nagoyas sõitsime metrooga ülikooli juurde. istusin ainsale vabale istmele, mingi tsiki kõrvale. mai pööranud alguses üldse tähelepanu, sest möirgasime ja naersime rongis, närv oli sees ja pidi ennast kuidagi maha rahustama :D aga see pliks kelle kõrval istusin, hakkas rääkima et kas lähed ka JLPT testi tegema. ütlesin jaa, lähen. siis ta küsis mu nime ja mis koolis käin, ütlesin et olen Maia ja Agui koolis. siis tegi suured silmad ja ütles, ma olen Rei :D
Rei on taiwani vahetusõpilane kes käib ühe tuttavaga ühes klassis. pidime kolmekesi välja minema millalgi aga aega ei olnud üldse, ja kellelgi graafik ka ei klappinud niiet ei olnud varem kokku saanud ega üksteist näinud ka. igastahes olin Reiga mingi septembrist alates meilinud. nii ilus inimene! täitsalõpp :D milline kokkusattumus.
siis kui jõudsime Meijo'sse, oli meil aega mingi umbes tund aega. leppisime kokku et söögivaheajal saame neljakesti esimesel korrusel kokku. mina ja karo tegime level 3, rei level 2 ja hae-in level 1.
JLPT koosneb kolmest osast. Esimene: kanji ja lauseehitus, 50 minutit. peale seda mõttetult pikk 50 minutiline vaheaeg. siis on kuulamine, 50 minutit. peale seda veel mõttetum 70 minutiline lõunapaus. viimane on lugemine, grammatika ja asesõnad, 70 minutit. see oli ikka uskumatu asi, JLPT.
alguses kui jõudsime klassi siis vaadati meid nagu imeloomi. isegi sellistes kohtades kuhu tuleb AINULT välismaalasi (sest jaapanlased ei soorita seda testi), tunnen ennast ikka täieliku tähelepanu all, see on hullem kui olla karja keskkoolipoiste juures kes vaatavad nagu oleksid... hoopis teiselt planeedilt. vot selline tunne oli klassi sisenedes. ma võin kohe öelda et mu kõrval oli vietnamist, teiselpool hiinast, ees brasiiliast, taga koreast tulnud.
siis oli veel 15 minutit testini aga kõik olid vait nagu suss ja ootasid pingeliselt et hakkaks pihta. klassis oli 80 inimest. nii,, siis pidid lauale panema oma test voucher'i (kus on sinu näopilt, mõned andmed, testi kohta info jne - selle olime enne saanud posti teel), pliiatsi ja kustuka. midagi muud ei tohtind olla. siis hakkas kõlarist mingi naisehääl käima, ta seletas reegleid ja korda. umbes et kui telefon heliseb või kell piiksub siis näidatakse sulle kollast kaarti. kui vaatad kellegi pealt maha või oled kahtlase olemisega, räägid testi ajal vms, siis saad automaatselt punase kaardi (nagu jalkas) ja oled mängust väljas. saad 0 punkti ja testi ei soorita.
siis oli nägude kontroll :D umbes et kas oled see inimene kes peab testi sooritama. äkki tõid hoopis venna kes keelt rohkem oskab vms.. ikka siuke süsteem oli seal jaa..
siis, 10 minutit enne testi saime lauale vastuste lehe ja küsimustiku. 5 minutit enne testi võis küsimustikule nime kirjutada. sis ootasime veel 5 minutit ja test hakkas pihta. 35 minutiline testi tegin 20 mintsiga ära ja ülejäänud aja passisin. kui läbi sai, läksime karoga klassist välja, arutasime mis kuidas läks ja nii..
minuarust see esimene test oli kerge.. paljusid asju olin just eelmisel päeval kordanud, need mis just testis olid, niiet kõik oli meeles... luckyyyyyyy.
kuulamine oli ka kerge. aga enne seda oli ikka nägude kontroll ja reeglite kordamine.. jõle pikk.. mul tuli uni juba igavusest.
siis kui saime juba küsimustikud ja vastuste lehed lauale, hakkas üks minu kõrval istuvast mehest eespool olev inimene (hiinast raudselt) küsimustikku lappama, vaatas mis seal tuleb jne... mul oli nagu WTF :O mida ta teeb. kindlast paljud inimesed nägid et ta seal seda raamatut lehitseb, aga ei öelnud midagi. isegi õpsid kõndisid MITU korda mööda aga ei pannud tähele.. mul oli nagu misasjaaaaa...... kuidas on võimalik seda mitte tähele panna. siis kui üks õps minu pool kõndis, tõstsin käe ja ta tuli mu juurde. ütlesin et too inimene seal vaatab küsimustikku. siis läks kohe selle hiinlase juurde ja ütles et pane raamat kinni. WTF. minuarust oli vähemalt kollast kaarti väärt tegu :D pärast testi see õps tuli mu juurde uuesti ja ütles aitäh.
kui lõunapaus hakkas, läksime alla ja otsisme vabu pinke. jõledalt oli rahvast.. mingi 450 kuni 500 välismaalast oli :/ rei ja hae-in tulid ka ja sõime koos lõunat. peale seda uuesti klassi, minu kõrval olev vietnamlane tegi suu lahti ja hakkas rääkima et kust pärit oled jne jne.. ma arvan et ta ka nägi esimest korda eurooplast. tal eesti asukoht oli 'ilmselgelt' teada. võib öelda et saime sõpradeks. :D pärast lehvitas ka mitu korda.
kui test oli läbi siis ootasime teisi ja kui nad tulid siis läksime koju ära. oeh oeh, päris väsinud olin ikka.

täna on neljapäev juba ja...
mul on küll kalendrisse märgitud et mis ma sellel ja sellel päeval ära tegin ja nii. muidu ei olegi meeles nagu eriti mis teinud olen... peab ikka üles kirjutama asju ja ikka eestlasi ka kursis hoidma :D

nonii siis, veel nädal ja 3 päeva kooli, siis talvevaheaeg ja kojusõit. lühike juuuuuuuuuu.... tahaks veel keelt veits õppida ja kanjisid rohkem osata ja kõike... veel veel.
aga ma tean et peab tagasi tulema.
klubis viimasel ajal päris karmid trennid. test week'i ajal ei olnud klubi ja ka kaks nädalat ei teind trenni peaaegu üldse.. :S
lihased valutavad.

ja siis 3 inimest meie klubist said aka-ten (punane punkt) ehk siis.. kukkusid testi läbi. vist olid kõigil matemaatikas akaten'id. no ja siis meie kallis kõigi poolt armastatud (või mitte) klubiõps härra Kaga otsustas et kui keegi tegi feili siis peavad kõik vastutama ja seega ühe nädala jooksul peame kõik jooksma 49 statkaringi. ehk siis iga päev 7 ringi.
OMG. eile oli küll selline tunne et sured ära... meil oli saka-dash (mäkkejooks??) poolteist tundi, pluss lihastreeningud ja venitused jne, ja peale seda veel 7 ringi.. ohjummel. mõned nutsid jooksmise ajal.
ja täna oli veits valus nii umbes igalt poolt. peale jooksu ei saanud venitusi ka teha sest lihased no ainult natuke üle koormatud ;S;S;S;S
see oli siis eile.

täna mängisin kehkas viimast korda softballi. esmaspäeval vahetub jälle.. seekord valin võrgu. aga seda saab ka vist ainult 3 korda mängida sest no kool lõpeb ära ja ma lähen tagasi eestisse.
softball oli nii et meie tiim võitis 16:10 :D jei. kahju et meil eestis väga ei mängita. hakkas nii meeldima...

täna ma ei läinud klubisse sest täna ei olnudki seda kuna õpsil oli mingi.. värk... ja siis fumika tuli mulle kooli vastu, tal load tehtud ja värki :D oskab sõita nii hästi juba. siin lubade tegemine väga väga kallis. kõik on kallis. käisime katsudoni söömas. pärast 31'st ka läbi ja võtsime mingid jõuluteemalised jäätise möksid :D njämm. kõrvitsajäätis päris hea.

klassis meil tuleb minu ärasaatmise pidu viiendal jaanuaril. nädal aega enne seda on klubis ärasaatmise pidu. nad lubasid kõik lennujaama tulla ka, kell pool 7 hommikul :S

fumikaga lähen 20ndal detsembril kusagile jõulukaunistusi vaatama :D illumination! mingi kuulus koht pidi olema kusagil Nagoya külje all. siis 19ndal Akanega nagoyasse shoppama, sellel laupäeval on YFU jõulupidu ja karo sünna, 13ndal futabaga välja, 23ndal tema juurde ööseks, jaanuari alguses veel teise akanega nagoyasse, siis ehk mingi austraalia vahetusõpilase Simoni ja taiwani Reiga välja, siis Kenjiga kinno võibolla, siis Honami juurde õhtusöögile (tal isa on kokk), siis Saya'ga apitasse, siis Wakana-senpai'ga kusagile sööma, siis 31 detsembril kellegi poole ööseks ja hommikul ronime mäe otsa ja vaatame uue aasta algust.

no ja siis iga päev teen keskeltläbi 5 ja pool tundi kumonit.

ainult eesti asjade tegemiseks ei jää kuidagi aega :S ma ei tea...

november juba poole peal

Jahhoi!
Mina täna juba kella poole viiest kodus. milla see viimati oli kui valges koju jõudsin?! ammu-ammu.
Jah siin läheb ka vara pimedaks.. kella 5st kisub hämaraks ja poole kuueks on pime.. nagu eestis vist!

Eelmine laupäev pühapäev lihtsalt õppisin ja õppisin. Tegelt laupäeval tuli Karolt sõnum et lähme Apitasse (shopping mall). No muidugi ma läksin välja selle asemel et kodus õppida :D hah. Pühapäeval oli küll nii jah et õppisin hommikust õhtuni vahelduva eduga, ja esmaspäeval magasin esimest korda sisse :D:D:D:D:D See on see et õpid liiga palju korraga!
hommikul tegin silmad lahti, kell oli juba 7:50!!!! (alati ärkan 6:40 paiku) :D ma mõtlesin kohe et kui magan sisse siis ega kooli ei pea minema vist, aga vedasin end alla kööki, Ken ka alles ärkas.. eitea mis tal juhtus.. :D. Ema astus just uksest sisse ja ütlesin talle et ma alles ärkasin ju :D Emps ütles et okei kui saad valmis siis viin autoga ära. No siis tegin krips-kraps asjad korda, panin riide, sõin hommikust ka isegi, hüppasin autosse ja jõudsin kooli just peale esimese kella helinat :D Jei.

Aa, meil mamps ostis uue auto omale.. sellise.. kandilise.. :D musta värvi. Siin on mammadel selline fashion et kõikidel on kandilised autod.. :D Aprillis ja nii ei meeldinud üldse,, imelik kuju ja kuidagi kohmakas liikumine tundub (naised roolis) :D aga praegu on päris nunnud. nende autodega sõidavadki ainult naised põhimõtteliselt.. ja Otaku'd (koomiksihaiged nohikud) :D
Üks sõna on veel mida peab tutvustama..

INKYARA (inkjara)
selline inimene kes on hästi vaikne ja arg, ei räägi eriti, boheemlaslik, ei naera eriti, ei suhtle eriti..ei sõbrune kergesti.. ühesõnaga hall hiireke. Igas klassis on mõni ja tavaliselt Inkyara sõbruneb Inkyaraga ja nii luuakse inkyara ühingud.. hahah. nali. aga sõna inkyara ei ole viisakas välja öelda.
Nae kirjutas mulle siis kui ta veel ameerikas oli, et kunstiklubis on palju inkyarasid. hahaah. ja see on tõsi. sealt ma sõpru ei suutnud teha ka.
Siis teisipäeval sadas vihma, jube külm oli kaa... täitsalõpp.. see on see et koolivormiks on seelik. Selg ja kõht ei külmeta üldse, sest sul on maika, särk, vest, kapsun ja bleiser ka veel peal. salle võib muidugi kanda, mütse ja kindaid ka. aga jalas on ainult seelik.. ja põlvikud.. või noh seeliku kohta öeldakse vist et see on seljas? eesti keel unustatud asi! Et sis.. põlvikud ainult ja seelik.. külm ju. tegelikult me võime sukke ka kanda aga see on jube tüütu kui on kehalise päev (esmaspäev, kolmapäev,neljapäev) niiet ainult kahel päeval on mõttekas sukki kanda.
A muidu koolis on lõbus jah.

Õpetajaga kaklesin veidike. Või noh, meil oli sõnasõda. aga ütlen kohe et me leppisime ära :D
Eelmisel reedel oli teise tunni ajal inglise keel arfiklassis. tunni alguses tõusime püsti, õps alati ütleb et check your clothes, pange särgi ülemine nööp kinni jne.. koolivormi korrektsuse kohta. Ja minu üleolev nägu ja lahtised nööbid hakkasid talle silma ja see ei olnud esimene kord ka muidugi, aga ta ütles et kui sa maia nööpe kinni ei pane siis ma kirjutan su eesti õpetajatele kirja. ehk siis sellest kui halb õpilane olen jne...no ja ma ütlesin talle vastu et te võite seda teha aga eesti õpetajad armastavad mind nii et ei ole mõtet. see oli muidugi nali aga õpetaja võttis seda tõsiselt. mai osanud olukorda kuidagi parandada ka, niiet ma ei teinud midagi. tunni lõpus pidime partneriga dialoogi lugema, mina pean alati jaapani keeles ka lugema. seekord oli õpetaja mu peale muidugi hullult pahane, või noh.. ärritunud, niiet seda oli väga hästi aru saada kuidas ta mind kiusas.. käskis mul iga lauset 4 korda öelda sest hääldus oli halb ja intonatsioon(?) vale jnejnejne.. aga ma sain hakkama sest jäin rahulikuks ja pärast klassikaaslased ütlesid et tubli maia :D hahaha.
kui tunnid läbi said, siis sain klassijuhatajalt kirja et tule peale tunde õpetajate tuppa. arvata oli jah millest juttu võib tulla.

läksin õpside tuppa, õpetaja ütles: nii, istu sinna. istusin toolile. õpetaja: nii maia, kui kaua sul siin veel olla on? ütlesin et alla kahe kuu. õpetaja lausus selle peale et: AHhaa,, niiet hakkame varsti su äraminekupidu plaanima. milla teeme selle siis? jaanuari alguses, detsembri lõpus? võiks klassiga kuhugi minna, mina vastutan teie eest.. jnejne. mul oli nagu... misasja kas ta ei olegi vihane või.. :D haha päris hea shokk oli see.....
AGa, esmaspäeval sain jälle kirja et tule peale tunde õpside tuppa. Siis alles hakkasime "rääkima".. õpetaja küsis et kas sa mäletad mis sa mulle reedel ütlesid. ütlein et mäletan küll, loodan te seda tõsiselt ei võtnud. õpetaja ütles et see oli mull suur shokk, ehmatasin ära.. aga minu öeldu oli ka vale.. ma poleks pidanud sind ähvardama, selle asemel oleksin võinud öelda mida sa valesti tegid jne..

me rääkisime 30 minutit jaapani koolivormist ja Agui reeglitest ja õpetajate tööst...
ma võtan nüüd lühidalt kokku ja jagan seda geniaalsust teiega:
Õpetaja ütles " Jaapanis on koolivorm sellepärast et lapsed saaksid aru et kool on ametlik koht. mitte nagu kodus. koolis peab olema kogu aeg ärkvel, valmis tööks. kui sa koju jõuad, vahetad riided ära, alles siis võid end lõdvaks lasta. jaapanis on kool ja kodu väga erinevad, kodus sa võid olla kuidas tahad, teha mida tahad. kool on vastupidine. koolis on reeglid.
see kuidas sa end riietad, näitab milline inimene sa oled. kui sul on koolivorm lohakasti seljas (nööbid lahti, lühike seelik jne), siis sa tahad näidata et sulle ei mõju reeglid. sa tahad näidata et sa võid teha mida tahad. kuna sa oled vahetusõpilane siis ma saan aru et sa ei võta seda kõike iseenesestmõistetavana, aga sa oled samasugune nagu teised, ma looda et saan sind teistega samale pulgale tõsta. ma mäletan kuidas sa aprillis esimest korda kooli tulles olid nagu ideaalne õpilane. korrektse koolivormiga. aga kuna sul on sõbrad kes kooli reegleid korralikult ei järgi, siis arvatavasti mõjutasid nad sind ka. jaapanlased mõtlevad et kui vahetusõpilasele on midagi lubatud, siis peaks see neile ka lubatud olema. umbes et kui maia võib siis miks meie ei või. ja koolilastele tuleb kõike kogu aeg meelde tuletada. mis on õige ja mis on vale. kui hakatakse ühte reeglit murdma, siis murtakse teist ja kolmandat ja neljandat ka. sellepärast on aguis koolivormi kohta ranged. me ei luba esimest reeglitki murda. "

kolmanda aasta omadel on seelikud lühikesed, paljud kannavad meiki ja ehteid. eelmisel aastal olid nad teise aasta õpilased. enne seda esimese aasta omad. küsisin õpetajalt et miks kolmanda aasta omad võivad lühikeste seelikutega ringi käia, esimesel aastal olid kõikidel pikad seelikud, koolivorm korrektne ja puha. nüüd kannavad nad vormi kuidas tahavad. siit tuleb välja et reegleid võib olla küll jah, aga kui sellest lõpuks mingit tulemust ei ole siis ei näe ma siin küll erilist mõtet. õpetaja ütles et kolmanda aasta õpilaste õpetajad on teised, et tema nende norme ei tea. teise aasta õpilaste reeglid on karmimad vist.

no ja siis rääkisime sellest veel et mis on jaapanis õpetajatel kohustusteks jne.. ja ma nüüdseks olen korralikum ja noh.. jutt jõudis õigesse kohta :)

igastahes.. seagripp mulle külge ei hakka, enam ei teagi mis teha :D hahaha :D nali.
olge eestis terved.
jaapanis on seagrippi ja uude viirusesse nakatunuid olnud juba 5 850 000 inimest :) neli ja pool eestit!!!
　
　
　
　

2 kuud kojuminekuni vist!

Oeh oeh :D juba november.
täna on Nae sünna. hommikul ärkasin üles, nina kinni ja kurk valus, läksin kööki, sõin kohvitarretist (ma tean et te teate et mulle ei meeldi kohv), aga õnneks oli mul nina kinni nii et maitset ei olnud.. haha..
päris nõme on süüa kui maitset ei tunne :D ja täna lõunaks oli katsudon!!!! lemmik.
mul ei ole seagripp!
lihtsalt jaapanis läks veits külmemaks, ja üleeile jooksin track'is 9 kilti..kere oli kuum :D aga nina ja kõrvad olid külmad..ja väike tuul oli ka.. sellest siis nohu ja valus kurk.
lugesin et ukrainas päris hull värk seagripiga.. ja mingi teema oli et president neil kohe süüdistama, umbes et euroopast tõite meile gripi!
Jaapani lehtedes oli kirjas et Esimene seagripijuhtum jaapanis: abielupaar naasis Kanadast koju, Tokyosse. Teine juhtum: Ülikooliõpilased tulid Hawaiilt tagasi, Kyotosse. Ehk siis kõik teavad et umbes kust gripipuhang alguse sai aga sellist süüdistamist ei ole ju, nagu ukrainas. jah siin ka kõik kannatavad.. aga suur osa maailmast ei tea et pool jaapanist gripis, sest enda riigigagi tegemist küll ja küll.

Meil nüüd tuli sügis! 2 päeva oli talv, nüüd jälle sügis. ehk siis kantakse neid nunnusid kampsikuid vesti ja särgi peale. :D mul ei ole seda veel, aga ostan. meil koolis on lubatud ainult 3 värvi: must, tumehall ja hall. teistes 'era'koolides on rohkem lubatud.. võid roosat ka kanda. ja poisid kannavad ka kampsikuid. siis meil on veel sellised ruudulised sallid ja.. võid musti sukkasid ka kanda. seelikuga on päris külm. eriti kui on lühike ka veel.

Kõikidel siin on olemas mobiil, eks, selline kandiline klapikas. Seda koolis ei tohi kasutada. sa võid selle kooli kaasa küll võtta, aga kooliväravast sisse astudes peab mobla olema välja lülitatud või hääletu peal. tunnis ei tohi mitte mingil juhul mobla kasutada. kui jääd õpetajale vahele siis kutsutakse vanemad kooli. olen sellest varem ka kirjutanud eks. hostemps pidi ka ükskord kooli minema kui Nae tunnis vahele jäi. klassijuhh ütleb mõned sõnad, vanemad vabandavad, laps vabandab ja kõik.
Söögivahetunnil muidugi kasutavad kõik telefone, võtavad kotist välja, julgemad helistavad sõpradele jne. söögivahetund on õpsidel ja lastel samal ajal, aga mõnikord tuleb mõni õpetaja nö patrullima ja siis on vahelejääjaid palju. see on naljakas kuidas nad üritavad sõnumeid saata, käed kotis, sest mobla ei tohi keegi näha ju. :D
　
Nii, kuu aja pärast on jaapani keele test. JLPT. minu level on 3. ehk siis umbes 300 kanjit(hieroglüüf). ma oskan juba umbes 500 kanjit aga raskemat levelit ei saa sooritada kuna järgmine level on 1000-kanji-level! enamus vahetusõpilastest soortiab selle. koreakad ja hiinlased selle raskema leveli ikka.
Teen suure hoolega Kumonit..
Praeguseks G level alustatud. Kumon on isegi päris huvitav. haha. poleks jah arvanud et seda mõtlen. õpetaja küsis et kas tahad edasi ka teha või jätame pooleli. mõtlesin et mis siis ikka, teen edasi. Sest F'iga lõpeb nö 'medium' level ehk siis.. G-st alates läheb veel huvitavamaks.. tuleb igasugu jaapani jutte ja vanasõnu ja hästi palju grammatikat sisse ja :D
õpetaja andis tegelikult I J K ja L levelid ka.. niiet.. L-ni on plaan seda teha siis. Sirvisin L leveli lehti ja oeh seal on ikka päris raskeid asju! nagu ajalehte loeks! huvitav.
　
Meil oli koolis Orienteering taikai. Ehk siis sõitsime hommikul rongiga Kowa peatusesse, kõikidel üheteistkümnendikel (mina ja teised) kehka riided seljas. Kowa's oli pisike kogunemine, õpsid rääkisid ja dire ütles paar head sõna. Siis võtsime rivvi ja hakkasime koos kooli poole kõndima. Kowast koolini on 24 kilomeetrit :) Kõikidel olid kaardid pihus ja tee peale olid ka märgitud nooled mille järgi minna. Siiski suutsid mõned grupid nö ära eksida. Tee lookles siia-sinna ja vahepeal oli rada hoopis kuskil elamute vahel, vahepeal oli metsas jne.. nii huvitav oli! õpilased olid gruppidesse jagatud, minu grupis oli 5 inimest. Eelmisel päeval läksime peale klubi supermarketisse et osta maiustusi jt et tee peal süüa :D
Iga umbes 5 km järelt oli checkpoint, õpetaja vaatas kella ja kirjutas paberile kes mis grupp mis kell jõudis jne :D
Kowa asub Kowas, mis on Handast lõunas, peale Taketoyot.
Lõunaks olime juba Handas, jõudsime mingisse parki kus anti 30 mintsi aega et lõunasööki süüa. Njämm. Kõhud täis, jälle marssisime edasi, umbes 8 kilti oli jäänud. Kooli jõudes olid jalad suhteliselt läbi, viskasime riieturuumi pikali ja magasime :D minu grupp oli ikka väga ees, jõudsime kooli kell 14:00. viimane grupp jõudis umbes 15:50 :D vot nii. Isegi praegu jalg valutab veits.
Koolis sai igasugu maiustusi ja toite raske töö eest :D kümnendike mammad ja papad olid vabatahtlikud ja jagasid toitu jne.
Pärast söömist ja Orienteering taikai lõpetamist lonkisime koju. Seekord läks koju jõudmiseks rohekem kui tund ja 20 mintsi, igapäevase 50 minuti asemel xD
Track on ikka nii lahe. meeldib!
üleeile jooksin Kenjiga koos 2,5 kilti xD rääkisime igast et mis tulevikus teha ja kelleks saada ja siis ta ütles et tuleb kindlast eestisse... aga kuna ma selleks ajaks pidavat olema juba abielus siis kas ta ikka võib tulla, äkki saab mu mehelt peksa XD rääkisime et mitu last tahaks ja mis nimeks panna ja meenutasime kuidas esimest korda kohtusime... kõlab veidralt? mul oli kogu aeg tunne et räägiksin nagu parima sõbrannaga XD.
ja kenji on nii naljaks. ta teeb igasugu lolle hääli ja ütles mullegi et Maia, nori ga ii. XD aitäh. tähendab seda et tension kõrge. "tension takai" noh... mai oska seletada :D
Klassis on meil "klassi hing" olemas, Mai on ta nimi :D mõndadelt orksi piltidelt võib teda leida ka :D ühesõnaga, ta on 24/7 nägu naerul, ütleb igast naljakaid asju, terve klass kajab naerust. tantsib ja teeb inimesi järgi, teeb endale soenguid keset tunde jne mis iganes pähe tuleb. samas ta on südamlik ja hoolitsev, saab asjadest aru. on olnud raskel ajal toeks :)
Talle meeldib mood, ja tänu minule Lady Gaga ka. haha. tunnis laulame koos, mis sest et pingid on teine teisel pool klassi xD väga viis inimene.
AH, me nüüd vahetasime pinke jälle. ma olen ikka järjest ettepoole liikunud iga korraga. siin on nii et umbes iga kuu järelt vahetatakse klassis kohti. loosimise järgi. ma olen nüüd 3ndas rivis, teises pingis. ehk siis peaaegu õpetaja ees :D haha. täiega nõme koht ikka. :D õpetaja näeb kõike mida sa teed. Mai on kõige taga, mai tea kuidas tal see õnnestub alati :D Vahepeal on see koht huvitav kah, sest kõrval on Miki ja Yoshida, Suyama on ka ligidal, Saaya on taga ja õpetaja on kõige ees! :D feil.
　
　
See uus vahetusõpilane.. mu arvamus temast muutus ikka täiega.. halvemuse poole. :D
Esiteks ta on noor. alles 15. kas selline mõistab siis maailma või? :D nali.
mai tea miks ta track'iga liitus.. sest joosta ta ei taha ja kui küsida et kas sul valutab midagi, siis ütleb et ei valuta midagi, ainult joosta ei taha. miks? inglise keeles ei oska öelda, ainult saksa keeles teab seda sõna.
õps ütles ka et kammoon Jan, Maia on sust tugevam :D
Ja ta... nagu.... jälitab mind... tuleb igale poole järgi nagu kutsikas. ja siis.. selline... palun ärge keegi nüüd solvuge aga tal on nohiku nägu peas! jaa ma armastan nohkareid(päriselt kah) aga teda kohe kuidagi ei salli! mai tea isegi päris täpselt miks :S
Alati kui teeme midagi klubis, siis kui õpetaja küsib et kas jooksed poistega või tüdrukutega, siis vaatab mulle otsa ja ütleb.. tüdrukutega!. hahaha.
tookord jooksime 100 meetrit ja siis 30 sekundit puhkust, jälle 100 meetrit, 30sek puhkust, 10 korda. see oli nii karm ja ma koguaeg vingusin õpsile et ma tahan lõpetada!! tahan lõpetada!!! õps innustas edasi nii et ei lõpetanud. aga jan tegi küll surija nägu.
peale pikemat pausi siis hakkasime uuesti sprinti jooksma, õpetaja küsis et maia kas jaksad veel? ütlesin et ei jaksa enam.. seepeale jan ka kohe et.. mina lõpetan! siis mõtlesin et kui ma läheks jookseks edasi siis jan vist hakkaks ka, niiet ütlesin õpsile et MAIA JOOKSEB!. no ja muidug jan tuli ka, ega ta tüdrukule kaotada ei taha :D
no ja siis ta nagu üritab alati mu kõrval olla. ma pakun talle vist mingit vanema-õe-kaitset kurja maailma eest. no sest ta ei oska jaapani keelt eriti. ta siin 3 kuud juba olnud.
ja tal on raske sõpru ka teha sest... ta on siuke.. tundub.. nagu igavat moodi inimene.
aga jaapanlased on väga kannatlikud. haha. minul lõpeb kohe kannatus otsa.
ükskord laulsime samal ajal venitusi tehes, kambaga (kaasa arvatud Jan) "Its my life.. nananan... broken...nanana... nanana.. I just wanna live when Im alive... Its my life" (keegi sõnu ei tea ju täpselt) :D
kõik jäid vait. jan hakkab ümisema, aina valjemini ja valjemini. kõik vaatavad et nagu misasja, päris imelik üksinda ümiseb :D keegi küsis et mis laul on. jan ütles et " ah sai tea seda" :D
HAHAHHAA.
siis kui enne rongile minekut käime conbinist läbi, ostame miskit küpsiseid v šoksi vms, siis jaapanlased ALATI jagavad teistega, nad ei söö üksinda nagu mingid.. isekad.. pakuvad ilusti aga õnneks on eestis sama komme niiet see pole mulle raske teisega midagi jagada :D Aga jan.... aga jan..
kõik pakuvad et tahad kommi? jan võtab vastu ja sööb ära. siis võtab enda kotist välja küpsisepaki, teeb lahti, sööb, sööb, sööb. samal ajal vaatab ja jõllitab ringi, sööb. kõik on nagu.. issand kui imelik..
HAhahah. lihtsalt meganaljakas.
siis keegi küsis ükskord Janilt et kes ta parim sõber on. "Maia." ütles. HHAHAHHA

Kenji ja Keisuke Eesti tants xD

Kenji: Maia, ---
Maia: mis?
Kenji: Maia, terve? terve?
*teeb oma liigutusi*

Kenji: Mai ei oska Hula tantsu tantsida ju...
Maia: näita natuke
Kenji: ah?
Maia: tantsi hula tantsu
*tantsib*

Maia: aga jalad?
Kenji: jalad!!!
Maia: aga puusad?
Kenji: niii??? Näe., hula tants ju. :D

Maia: aga flamenco?
Kenji: Flamen.. flamin... flamingo?
Maia: flamenco! :D
*tantsib*
Maia: osav osav xD
Kenji: ja siis keerutad niiviisi...

Futaba tantsib ka.

Kenji räägib Keisukele et ta eesti tantsu õpetaks.

Kenji ja Keisuke võtavad käest kinni...
Keisuke: nii kuidas see oligi.. ahjaa.. üks kaks kolm neli, KICK, tša tša tšaa.. mis nüüd oligi?
Maia: wave (lainetus)
Keisuke: jah, nii.. tša tša tšaa ..
*tantsivad*

Keisuke: tee nii, kui ma ette hüppan siis vaata sinna poole!
*kenji pose-of-the-year*
Keisuke: EI!, tee nii... Selline nunnu asi (liigutus). Nüüd kui ma kõrvale liigun, ...siis.. järgmine on..jalad..paremale vasakule.. uuesti.,.mis see viimane oligi??
Kenji: Maia, Maia, mis viimane on? :D
Maia: aitäh tähelepanu eest!
Keisuke ja Kenji: arigatou gozaimashita (tänan väga)
*happy ending hug*

Seagripist

kuna siin elavad inimesed tihedalt koos siis searipp levib kiiresti..
maske kannavad need inimesed kes tahavad, see pole kohustuslik vaid soovituslik.
meil koolis kannavad enamus inimesed maske ja peaaegu kõik õpetajad.
kätepesu toimub enne sööki, peale sööki, enne kehkat, peale kehkat, põhimõtteliselt kogu aeg.. koolis on üleval sildid ja paberid kraanikausside ääres hoiatamaks seagripi eest jne. veel on suuremates asutustes ja poodides ukse juures pihusti (desifintseeriv) mida kõik möödakäijad saavad kasutada. koolides on neid pihusteid üldse palju.
tänaval liikudes on ikka väga paljudel inimestel maskid.. ehk 60% kõikidest. aga ma arvan et piirkondades kus seagripp levib rohkem, kannavad inimesed ka maske tihedamini.
jaapanis on praegus seisuga seagrippi surnud 28 inimest. nakatunuid on päris palju...
ma ei tea kui palju sest see arv on väga suur. näiteks võin tuua et tavalises koolis kus on umbes 700 inimest, on nakatunuid 30 ringis. ja kui palju koole jaapanis on...
kusagil kirjutati veel et kõige rohkem nakatunuid ongi keskkooliõpilaste seas, 16 aastase hulgas.
siis lehtedes on põhjendatud terve lehekülg seagripi uudistele. (kus piirkonnas uusi nakatunuid jne)
tegelikult ei kutsuta siin seda enam seagripiks (buta influenza) vaid 'uueks viiruseks' (shingata influenza). seagripi uus viirus on palju kiirem, kuulsin.
vaktsiinid ei ole veel valmis, aga kui need valmis saavad siis hakatakse inimesi vaktsineerima alates kõige väiksematest.. imikutest koolilasteni. ma ei tea kuidas täiskasvanutega on (ja välismaalstega nagu mina) aga arvan et saame ka vaktsiini.
　
huvitav on see kuidas seagripp siin levis..
näiteks ei ole nii et kõik jäävad haigeks kes viirusega kokku puutuvad (arvan ma).
sest ajalehtedes oli ka kirjas et näiteks mingis maakonnas A kooli kuuenda klassi õpilane ja B kooli kümnenda klassi õpilane on viiruse saanud. A ja B kooli vaheline ala on 20 kilomeetrit ja nakatunute vahel pole kontakti olnud ja ainult need inimesed olidki selles piirkonnas nakatunud. ehk siis raske arvata kuidas seagripp levib.
alguses oli lehtedes kirjas et näiteks Aichi maakonnas selles-selles koolis, selles-selles klassis on 2 nakatunut..
nüüd kirjutatakse et aichi maakonnas selles-selles koolis on 1A 1C, 1E, 2B, etc klassid karantiinis (koolis ei käi).
Kui klassis on kümme protsenti õpilastest nakatunud siis jäävad kõik koolist nädalasele 'puhkusele'. Kuna tavaliselt on klassis 40 inimest, siis 4 inimest peab olema nakatunud et terve klass 'puhkusele' jääks.
Veel kuulsin seda et kui inimene on selle aasta jooksul juba ühe korra haige olnud siis seagripp enam külge ei hakka (immuunsus vms)
Koolis jagatakse lehti et mida teha kui oled nakatunud jne..
näiteks et kui arvad et nakatusid, siis mine arstile aga ära kasuta bussi või rongi või muud transpordivahendit et teised inimesed nakatuks.
ja kuna siin on sügis ja läheb jahedamaks siis võib uus gripipuhang tulla (suvi on liiga palav). eestis on liiga külm vist et talvel seagripp eriti liikleks.

Maavärin

　
Täna oli koolis seitsmes tund saalis, kõik lapsed ja õpetajad kohal, kuulasime mingi organisatsiooni esitlust teemal Taifuun ja maavärin.
Aichi prefektuuris ja selles piirkonnas toimub umbes iga saja aasta tagant suur 8 magnituudine maavärin. Teadlased kirjutavad et lähima 10 aasta jooksul toimub see kauaoodatud maavärin uuesti. Mis tähendab seda et peaaegu kõik majad varisevad kokku ja sureb palju inimesi. Keegi ei tea millal see maavärin tuleb.. homme.. ülehomme... järgmine nädal. Aga see tuleb kindlasti.
Hostempsilt küsisin et miks need veepudelid ukse juures seisavad. Ta vastas et kui maavärin tuleb siis kasutame neid. Ta seletas et maavärin võib olla ehk 5 aasta kaugusel või võib tulla juba homme aga veepudelid peavad olema varuks sest sellest võib sõltuda kellegi elu. Kui koolis meil see maavärina teema läbi käib siis nad ütlevad et on jah jube ja kohutav jne. Mis tunne on elada iga päev teadmisega et suur katastroof on tulekul?